peod eestis

Stockholmis elades tundsin päris mitmeid kordi puudust just õigest pidutsemisest - kus lähed sõbranna(de)ga kuhugi ööklubisse ning tantsid nii, et su jalad on pärast pidu valusad. Stockholmis olid mul teistsugused peod - kas siis baarides käimised või siis kodupeod/vabas õhus.

Kui Eestisse jõudsin, siis saime Liisaga tantsutada mitmel korral ning mul selle üle väga hea meel. Lõpuks sain olla see, kes ma olla soovin :). Muidugi peojärgne päev ei olnud väga hea, sest kuna mul on paks veri (pole doonorlusega tegelenud poolteist aastat), siis mul olid tohutud peavalud.

Nüüd kahjuks on Liisa Haapsalusse tagasi pöördunud ning olen üksi taas. Mulle meeldibki vahepeal aega maha võtta ning rahulikult igapäevatoimetustega tegeleda :)

Paris

Peale Stockholmist ära kolimist ootas mind ees lummavalt ilus Pariis. Nimelt, ema sõbranna Marje laulukooriga oli minek ning mina ja ema läksime nendega kaasa.

Reis kestis 9 päeva, millest 6 päeva sõitsime bussiga - siit ka siis vihje, et läksime TAAS bussiga :D. Kindlasti paljud teist mõtlevad, et bussiga on ju nii tüütu minna jne, aga kui sul on super lahe seltskond, siis see bussisõit on palju vahvam ja lõbusam :D

Kahjuks, kui me olime Pariisi jõudnud, siis Aiku kadus ära :/. Põhjus oli selles, et ta oli kõik 3 päeva bussis viina võtnud (kust ei puudunud ka pisaratega naermised) ning Pariisis vetsujärjekorra pikkust nähes ta sai jube pahaseks ning siis ta eksiski ära. Kõige hullem oli veel see, et ta jättis oma telefoni bussi ning meil polnud võimalus temaga ühendust saada 3 päeva.

Õnneks Aiku andis endast lõpuks märku ning kuna ta meiega tagasi ei jõudnud, siis tuli meist 2 päeva hiljem koju. Lõpp hea, kõik hea :)

Vaatamisväärtustest ja Pariisi linnast nii palju, et linn oli niiiiii ilus! Ma armusin Pariisi ning soovin sinna veel kunagi tagasi minna! Teile kõigile kindlasti väga tuntud vaatamisväärsused nagu Eiffeli torn, Triumfikaar, Pantheon, Invaliidide kirik... ning Versailles`i loss, mis oli kuni selle reisini vaid ajalooõpikus olev unelm. Ning kuna ma kirjutasin juba eelnevalt, siis soovin Pariisi kunagi tagasi minna, kas siis turistina, vahetusõpilasena või lausa elama asuda. Ning mul oli tegelikult võimalus lapsehoidjaks minna Pariisi (Versailles`i lossi lähedusse).

Kokkuvõttes jäin reisiga väga rahule! Mulle meeldib reisida ning silmaringi veelgi avardada. Loodan, et see ei jäänud mu viimaseks reisiks.

PS! Pariisi pilte saate vaadata mu näoraamatu albumitest :D

Hej då, Sverige!

Vaatan, et mu viimane sissekanne on olnud 14.juunil. Peale seda töötasin veel 10 päeva Stockholmis ning siis olingi oma kottidega sellest imetoredast linnast lahkunud, kuhu pidin maha jätma enda super toredad sõbrad, tuttavad ja koolikaaslased.

Mul õnnestus ühest rootsi traditsioonist osa võtta, nimelt Midsommar afton`ist :P. Sinna läksin ma koos Triinu ja Raiduga. Triin tuli minu juurde 4 tundi enne minekut ning tegime valmis suure kausitäie salatit, mida Veskijärvel kiideti taevani :D

Kuna me Triinuga alustasime joomist enne jaanilaupäeva pidu, siis me olime õhtuks mõlemad parajalt kapsad :D. Te ei kujuta ette seda pohmakat, mis mind järgmine päev vaevas - 74km oli minu jaoks täielik surm :D

Pidin veel 1 päev peale seda toredat pidu töötama ning ma ootasin seda nii väga! 25. juuni hommikul pidin ma väga vara lennujaama jõudma, aga kuna ühistranspordi netilehelt anti mulle vale informatsioon, siis ma pidin hommikul kell 5 Raidu üles äratama ning paluma mind lennujaama sõidutama. Õnneks ta päästis mu :D. Ning Rait oli ka see, kes aitas mul suured kotid Kaisa juurde viia, sest mina ei saanud enda 8 kotiga lennuki peale ronida ning Kaisa ja Fredrik olid nagunii autoga Eesti tulemas :D

Mõnes mõttes olen ma väga rahul, et ma ei pea seda jubedat tööd enam tegema, aga süda soovib ikkagi Stockholmi tagasi minna. Kahjuks pole ma veel oma viimase kuu palka kätte saanud, mida pereema katekooriliselt keeldub mulle maksmast ning pean politsei ja töökaitseameti poole enda murega pöörduma.

Nüüdseks on üks etapp mu elus taas otsa saanud, aga loodan, et Stockholm pole mu elust jäädavalt kadunud...

ivifest och kungsträdgården

Eelmine nädalavahetus oli minu kõige vägevam nädalavahetus Rootsis elatud aja jooksul. Eelmisel reedel toimus Ivifest ehk Ivi pidas enda sünnipäeva tagantjärgi, mis on olnud iga-aastane traditsioon. Õnneks sain ka mina sellest osa võtta nüüd :P. Kohal oli palju rahvast ning kõigil oli lõbus ning huvitav. Mina, Kaisa ning Fredrik jõudsime umbes kell 20.30 kohale (pidu toimus siis Veskijärvel, mis on nö rootsi eestlaste suvila Stockholmist 50km lõunasse).

Kohal olid nii eestlased, rootslased kui ka rootsi-eestlased :). Õhtu lõppes 3 tunnise saunatamisega ning järves ujumisega. Esimest korda lükati mind järve, aga tegin ka kohe tagasi enda poksimisega J kõhule. Järgmine hommik J juba heastas eelmise öö teo - lihtsalt hiilib mu selja taha ning hakkab massaaži tegema ning ta tegi seda lausa 5 minutit :D. Mulle meeldis :D

Ivifestil sai ikka väga palju alkoholi tarbitud ning õnneks polnud mul peojärgsel hommikul pohmakata, aga alustasime taas kallamisega :D. Veskijärvelt lahkudes olin ma nii purjus, et metrooga sõites ma ei jaganud matsu välja, miks ma siin olen :D

Õhtul toimus Ivifesti afterparty Ivi ning Jaanuse kodus Täby`s. Seal me vaatasime jalgpalli, Ivi vanu pilte ning muidugi ei puudunud ka vein :D. Siinkohal pean ära mainima, et Jaanus oli ikka väga wasted :D. Koju jõudsin kell 1 öösel ning magasin super kaua :)

Pühapäeval toimus Kungsträdgårdenis Rix FM festival, kuhu läksin Triinu, Heleni ja Kristiga. Me 4 neidu olime juba päris tipsis ning poole kontserdi pealt otsustasime Mac`i sööma minna. Meie põhieesmärk oli, et näeks Loreen`i ja Danny`t...aga meie Loreen ja Danny olid Mac`is. Ma olin nii kohutavalt pettunud...muidugi tüdrukutele ei tulnud pähe, et see on ju pereüritus ning see kestab ainult paar tundi.

Peale Mac`i liitusime Valeria, Andrese, Raini ja Thomasega. Istusime "Friday" välibaaris ning ka seal ei puudunud head joogid :). Meil oli lihtsalt nii kohutavalt lõbus ning jäime üha rohkem purju. Kuna minul oli see juba 3. päev juua, siis te võite ette kujutada, kui läbi ma lõpuks olin :D

Välibaaris olles tõestasin, et ma olen võimeline suudlema mulle täiesti võõrast inimest :D. Tegevus siis selline: Valeria valib välja ühe kuti baaris, mina lähen kuti juurde ning suudlen teda :). Mitte keegi ei uskunud seda, aga ära tegin :). Lõpuks tuli välja, et see tüüp on EESTLANE, haha :D

Peale istumist läksime Max`i, kuigi mina tahtsin Mac`i minna. Õudne, see oli juba teine kord ühe päeva jooksul kiirtoitu süüa. Shame on me!

See oli nädalavahetus, mis jääb kuni elu lõpuni meelde! Aitäh minu ülilahedatele sõpradele Rootsis ning loodan, et saan veel osa rootsi mõnusatest suveõhtutest väljaspool Stockholmi või siis välibaarides istumistest :)

PS! Pilte saate vaadata minu näoraamatust! :)

EUPHOOOOORIA!

Selle aasta eurovisiooni võitis Rooootsiiii! Lõpuks ometi, 13 aastat on ju nii pikk aeg. Olgem ausad, et "Euphoria" on väga hea laul ning no, kõik olid selles kindlad, et Loreen võidab see aasta. Ootame teid järgmine aasta Rootsi! Ei saa veel kahjuks öelda, kas Stockholmi, aga ise loodan väga ning loodan ka seda, et Eurovisioon saab toimuma uuel staadionil, mida Solnas ehitatakse praegu (minust ainult 5km kaugusel) :P

Siinkohal ei saa ma mainimata jätta ka Oti suurepärast 6. kohta. Andsin enda hääle nii poolfinaalis kui ka finaalis :)

Eesti Majas oli meil suurepärane pidu ning tantsisime ja tähistasime võitu varaste hommikutundideni koos super lahedate inimestega :)

1.poolfinaal

Eile õhtul toimus siis Eurovisiooni 1.poolfinaal, kus oli nii mõnigi hea laul. Minu lemmikuks oli Rumeenia (pildil) ning Rumeeniale järgnesid Kreeka, Küpros ning Albaania. Tegin ka nö enda ennustustabeli ning paning 80% täppi :)

               Soovin kõigile edasipääsenutele edu ja jaksu finaalis! :)

estelle ristimine

Täna, 22.mail, toimus meie imearmsa Estelle ristimine. Kahjuks ise ei saanud kuningalossi juurde minna, kuna olin koolis, aga peale kooli vaatasin telekast ülekannet. Nagu pildilt näha, siis pisitüdruk on nii oma emme moodi ning Estelle on kõige ilusam beebi, keda eales näinud olen. Õnne ja edu vanematele! :)

võrkpall

Eile käisin mõne sõbrannaga Sollentunas võrkpalli vaatamas. Mängijateks olid Rootsi ja Luxemburg - raske arvata, kelle poolt ma olin :D. Rootsi igatahes võitis kõik 3 geimi, aga Luxemburg oli pidevalt kannul, mis tekitas nö mängu vaatamise pinget :)

Need rootsi mehed on ju nii kompud ning silmailu oli palju :P. Lotta ütleski, et nüüd on aeg ilusaid rootsi mehi vaadata, haha :D

Täna oli mul esimene tund D-grupis ning see oli niiii raske (isegi D-grupi vaand õpilased ütlesid seda). Õpetaja oleks viis võinud natuke kergema teema täna võtta :)

Minu uueks õpetajaks on Irina (alguses arvasin, et ta hästi kuri ja range, aga tegelikult väga lõbus inimene ning kui mingi koht jääb arusaamatuks, siis seletab ilusti lahti).

Tegelikult olin pool koolipäeva veel vanas grupis, et teha klassitööd. Klassikaaslased valisid nö presidendi ning sekretäri (mina olin siis sekretär, kes õpilaste arvamused paberile kirja pidi panema). Tulemus oli väga nutune just selles valdkonnas, mis koolis võiks parem olla ning mis on väga valesti.

Kui ma kaasõpilaste arvamusi kuulasin, siis ma muutusin väga pahaseks, eriti just kahe iraagi naise peale. Kui sa passid siin riigis niisama, tööl ei käi (elad maksumaksja rahade eest) ning keele õppimiseks ei saa ka end liigutatud, siis lihtsalt selline asi ajab vihale!

Küll need naised virisesid, et ei saa keelt praktiseerida (pole sõpru Rootsis, usun ma jah seda!!!) ning ei saa telekat vaadata ega raadiot kuulata, sest neid pole kodus :S. Nende põhimõte oligi, et õpetaja peaks rohkem tähelepanu suhtlemisele panema :S

Peale selle nõudsid veel vähem koduseid ülesandeid (neil on terve päev aega üks väike essee kirjutada ning nad ei saa sellega ka hakkama).

Ja mis kõigele sellele veel ilusa paugu paneb - nad nõuavad rohkem muuseumite külastusi ning reise!!! Sel hetkel ma tahtsin öelda: " Aga palun, te elate Stockholmis ning linn on muuseume täis" ning " Selleks, et reisile minna, peate tööl käima!!!".

See on lihtsalt nii masendav, kuidas nad julgevad niimoodi enda soove avaldada :S

Peale kooli istusin poolteist tundi päikese käes ning sain naha natuke roosaks (nii väikese ajaga). Täna pidin ka töötama 2-3 tundi (koristamine, laundry ning õhtusöök Luke`ile ja Hugo`le. Peale tööd ruttasin ruttu raamatukokku linna, sest laenutamise tähtaeg sai läbi täna.

Selle totra päeva (koolipäeva) lõpetan toa koristamisega, mida ma polnud juba paar nädalat teinud. Mu tuba oli jube kohutav, aga nüüd on nii mõnus korras ning puhtas toas olla :P

See nädal on niii huvitav, sest meil on ju EUROVISIOON. Juba homme on 1.poolfinaal ning ma ootan seda niiiiii vägaaaaaa :P. Minu homsed lemmikud on Kreeka, Rumeenia, Šveits, Küpros ja Austria :P. Loodan, et nad finaali pääsevad :P

MIna olen igatahes jube väsinud ning valmis voodisse minema. Olen kindel, et teie samuti.
God natt! :)

la cacarucha

Eile oli mul meeletult igav ning otsustasin taas välja minna. Shvan saatis sõnumi, et ta läheb sõpradega baari ning kas ma ei sooviks koos nendega minna. Kuna mul polnud midagi teha, siis mis mul muud üle jäi :)

Kokku saime T-Centralenis ning Shvan`i oodates hakkas mingi võõras tüüp minuga rääkima. Ta oli natuke vintis ning see oli lihtsalt jube naljakas :). Iga minuti tagant küsis mu nime, kuna ta unustas selle ära koguaeg :D. Siis ta kordas koguaeg, et kas me võiks sõbrad olla ning ka kunagi hiljem kohtuda. Ilmselgelt ta ei mäleta mind täna :D

Mis mind kõige rohkem häirib, on see, et kui ma olen mingi kindla koha ja kellaaja kindlaks pannud, siis loodan südamest, et inimesed jõuavad ka õigeks ajaks kokkulepitud kohta - eile saatis Shvan sõnumi, et tuleksin võimalikult kiiresti linna. Nii ma ka tegin ning ootasin teda 20 minutit :S

Siis saime kokku Shvani kahe sõbraga Natalie ja James`iga, sõitsime taksoga Medborgarplatsenile. Ma ei saa mainimata jätta, et meil oli jube vägev taksojuht ning me lihtsalt viskasime nalju terve tee :D

Läksime siis La Cacarucha`sse, mis on selline latino-koht. Muusika oli mõnusalt latinolik, aga kuidagi väga niru mulje jättis. Võtsime paar õllet ning siis ma vajasin värsket õhku.

Väljas seistes hakkas Shvan kuidagi imelikult mulle ligi ajama ning mulle ei meeldinud see. Ma ütlesin talle kohe seda ning sellest tekkis nö suur draama :D. Nimelt, Shvan oli aru saanud, et meie vahel nagu oleks midagi ning tal on õigus mind suudelda. Muidugi ma ei lasknud tal seda teha. Eile õhtul kartsin, et ta hakkab mind lööma vms, aga õnneks seda ei juhtunud ning pääsesin ainult iraani-temperamendiga (kus mees lihtsalt karjub ja sõimab sind).

Peale sõimlemist otsustasin koju minna. Kuna ma olin Medborgarplatsenil ning ma teadsin, et Patrik on ka seal, siis saatsin sõnumi talle. Kahjuks oli ta veel koos sõpradega ning võtsin metroo koju. Koju jõudes sain Patrikult sõnumi, et ta sõidab metrooga koju ning on hirmväsinud. Sain ilusad head-ööd-sõnad ka :P

Peale eilset õhtut ma katkestasin sõprussuhted Shvan`iga. See, mida ta minuga tegi, (sõimates mind hooraks ning player`iks) on lihtsalt väga vastutustundetud! Ta saatis mulle sadu sõnumeid ning helistas korduvalt, aga ma ei vastanud ning ei vasta ka tulevikus.

Ma ise arvan, et nii on parem, kui mu elus on ainult need inimesed, kes austavad, hoolivad ning armastavad mind! :)

patrikuga baaris2

Pole juba peaaegu nädal aega siia midagi kirjutanud. Olen viimasel ajal väga lohakaks muutunud ning ei kirjuta nii tihti nagu varem (pealegi, minu pikad, nädalat kokku võtvad, sissekirjed tüütavad ja väsitavad teid ju kallikesed). Püüan ennast parandada :)

Eile käisime Patrikuga baaris taas. Meie eelmisest kohtumisest oli nii palju aega möödas ning me lihtsalt olime kohustatud ühe baariringi tegema taas :). Kokku käisime kahes baaris ning ühes baar/ööklubis. Joodud sai bacard`it, õlut ja viinakokse. Muidugi kallis Patrik tegi need välja mulle :). Vahepeal käisime ka Slusseni vaateplatvormil, kust avanes võrratu vaade Stockholmile ning ma võin 100% vastata, et see on Stockholmi kõige ilusam koht. Peale tuuritamist olime mõlemad hüper-super purjus ning väsinud. Kõndisime Slussenist Medborgarplatsen`ini ning läksime Patriku juurde.

"Koju" jõudes oli Patrik kohustatud mulle kitarri mängima, sest see oli minu soov :P.  Enne seda mängisime mängu, kus Patrik pidi ära arvama, mida ma praegu teha soovin :D. Seda mängu mängisime pool tundi, kuigi mõlemad teadsid vastust alates 1.sekundist, Patrik lihtsalt soovis mind kiusata natuke :). Kui lõpuks õige vastus kostus, siis Patrik tegi seda, mida ma teha soovisin - ja siis ta suudleski mind. Meie esimene suudlus 19.mai 2012 :)

Meil on veel üks mäng, kus me vaatame teineteisele silma ning kes esimesena naerma hakkab, on kaotaja :). Seda mängu mängisime siis, kui olime juba valmis magama jääma. Ma ütlesin, et ma olen jube väsinud, aga magada ei saa. Siis me vaatasime umbes 10 minutit teineteisele otsa pikutades, kumbki ei hakanud naerma ning siis ma sain ühe hästi pika head-ööd-musi :)

Ma siin kirjutan nagu 15aastane tüdruk, kes on meeletult armunud, aga ma olengi armunud. Siin Rootsis olles kõige tõsisemalt nüüd. Ta on just minu tüüpi - armas rootslane ning suure muusikahuviga :). Püüan teda mitte ära ehmatada alguses ning annan talle hingamisruumi. Loodan, et ka Patrik mõtleb ja tunneb nii nagu mina :P

Testiga nii, et sain selle läbitud :). Muidugi olin väga pinges testi ajal ning see ei jäänud ka õpetajal märkamata :). Test koosnes lugemise-, kirjutamise-, lugemise- ja kuulamisülesannetest. Peale neid harjutusi pidime me rääkima ka. Rääkimise osa tundus mulle nii imelik, pidime väga vähe rääkima. Järgmine päev peale testi ütles õpetaja, et läbisin testi. See tundub natuke imelik, et kõik 4 meie grupi õpilast pääsesid (ühe inimese pääsemises kahtlen väga sügavalt ning jääb selline tunne, et õpetaja ei vaadanudki meie töid ning lihtsalt laseb läbi meid. Sellest jääb minule väga võlts tunne).

Täna käisin esimest korda uisutamas peale õnnetust. Stockholmi kõige parem koht pidi Strandvägen`il olema, mis oli mu lõpp-punktiks ka õnnetuse päeval, aga kuhu ma ei jõudnudki. Nii suur tahe oli uisutada taas ning uisutasin 12km :D. Pealegi, meil oli väga ilus ilm ning mulle meeldib Stockholmi kesklinnas olla :)

Peale uisutamise olen väga mures enda põlvede tuleviku pärast. Peaaegu 2 kuud on õnnetusest möödas ning ma ei saa ikka veel põlvede peal seista (näiteks kui puhastan batuuti Arrani jaoks, siis ma lihtsalt ei saa põlvili olla, mis oleks palju lihtsam viis, kui kükitada). Loodan südamest, et see pole jääv ning, et mu põlved paranevad lõpuks, kahjuks isegi armivastast kreemi kasutades jääb sinna kohta arm, kus mul kivi põlves oli.

Pilte minu tegemistest näete Näoraamatus :)
Päikest teile, kallikesed! :)