Pole juba peaaegu nädal aega siia midagi kirjutanud. Olen viimasel ajal väga lohakaks muutunud ning ei kirjuta nii tihti nagu varem (pealegi, minu pikad, nädalat kokku võtvad, sissekirjed tüütavad ja väsitavad teid ju kallikesed). Püüan ennast parandada :)
Eile käisime Patrikuga baaris taas. Meie eelmisest kohtumisest oli nii palju aega möödas ning me lihtsalt olime kohustatud ühe baariringi tegema taas :). Kokku käisime kahes baaris ning ühes baar/ööklubis. Joodud sai bacard`it, õlut ja viinakokse. Muidugi kallis Patrik tegi need välja mulle :). Vahepeal käisime ka Slusseni vaateplatvormil, kust avanes võrratu vaade Stockholmile ning ma võin 100% vastata, et see on Stockholmi kõige ilusam koht. Peale tuuritamist olime mõlemad hüper-super purjus ning väsinud. Kõndisime Slussenist Medborgarplatsen`ini ning läksime Patriku juurde.
"Koju" jõudes oli Patrik kohustatud mulle kitarri mängima, sest see oli minu soov :P. Enne seda mängisime mängu, kus Patrik pidi ära arvama, mida ma praegu teha soovin :D. Seda mängu mängisime pool tundi, kuigi mõlemad teadsid vastust alates 1.sekundist, Patrik lihtsalt soovis mind kiusata natuke :). Kui lõpuks õige vastus kostus, siis Patrik tegi seda, mida ma teha soovisin - ja siis ta suudleski mind. Meie esimene suudlus 19.mai 2012 :)
Meil on veel üks mäng, kus me vaatame teineteisele silma ning kes esimesena naerma hakkab, on kaotaja :). Seda mängu mängisime siis, kui olime juba valmis magama jääma. Ma ütlesin, et ma olen jube väsinud, aga magada ei saa. Siis me vaatasime umbes 10 minutit teineteisele otsa pikutades, kumbki ei hakanud naerma ning siis ma sain ühe hästi pika head-ööd-musi :)
Ma siin kirjutan nagu 15aastane tüdruk, kes on meeletult armunud, aga ma olengi armunud. Siin Rootsis olles kõige tõsisemalt nüüd. Ta on just minu tüüpi - armas rootslane ning suure muusikahuviga :). Püüan teda mitte ära ehmatada alguses ning annan talle hingamisruumi. Loodan, et ka Patrik mõtleb ja tunneb nii nagu mina :P
Testiga nii, et sain selle läbitud :). Muidugi olin väga pinges testi ajal ning see ei jäänud ka õpetajal märkamata :). Test koosnes lugemise-, kirjutamise-, lugemise- ja kuulamisülesannetest. Peale neid harjutusi pidime me rääkima ka. Rääkimise osa tundus mulle nii imelik, pidime väga vähe rääkima. Järgmine päev peale testi ütles õpetaja, et läbisin testi. See tundub natuke imelik, et kõik 4 meie grupi õpilast pääsesid (ühe inimese pääsemises kahtlen väga sügavalt ning jääb selline tunne, et õpetaja ei vaadanudki meie töid ning lihtsalt laseb läbi meid. Sellest jääb minule väga võlts tunne).
Täna käisin esimest korda uisutamas peale õnnetust. Stockholmi kõige parem koht pidi Strandvägen`il olema, mis oli mu lõpp-punktiks ka õnnetuse päeval, aga kuhu ma ei jõudnudki. Nii suur tahe oli uisutada taas ning uisutasin 12km :D. Pealegi, meil oli väga ilus ilm ning mulle meeldib Stockholmi kesklinnas olla :)
Peale uisutamise olen väga mures enda põlvede tuleviku pärast. Peaaegu 2 kuud on õnnetusest möödas ning ma ei saa ikka veel põlvede peal seista (näiteks kui puhastan batuuti Arrani jaoks, siis ma lihtsalt ei saa põlvili olla, mis oleks palju lihtsam viis, kui kükitada). Loodan südamest, et see pole jääv ning, et mu põlved paranevad lõpuks, kahjuks isegi armivastast kreemi kasutades jääb sinna kohta arm, kus mul kivi põlves oli.
Pilte minu tegemistest näete Näoraamatus :)
Päikest teile, kallikesed! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar