pühapäev, 6. november 2011

nattklubb amnesia

Eile võttis Felipe minuga ühendust ning otsustasime, et lähme ühte Stockholmi ööklubisse "Amnesia". See klubi on juba mitmeid kordi oma nime vahetanud. Paar aastat tagasi oli see "Toxic", siis peale seda "The Bridge" ja nüüd siis "Amnesia". Aga klubi kvaliteet pole sellest muutunud - see on ikka super koht!

Felipe läks oma sõpradega alguses ühte teise kohta ning siis pidime 23.30 klubi ees kokku saama. Muidugi Felipe oli purupurjus ning ma läksin varem sisse. 20 minuti pärast ta helistas, et on sissepääsu juures ning ei saa sisse. Ta oli kogu oma raha maha joonud ning temale mu tasuta sissepääs ei kehtinud...Mõtlesin, et kui ma juba linna tulin, siis ma siia ka jään. Võtsin ühe Bacardi Razz`i kokteili Sprite`iga ning siis ühinesin tantsuplatsil kahe soome tüdrukuga. Üks nendest on lapsehoidja Stockholmis ning teine oli külas :). Tantsisime ikka meeletult ning muusika oli lihtsalt nii hea (ma polnud nii palju head muusikat ühelgi peol varem kuulnudki) :D. Ühel hetkel otsustasid nad koju minna ning ma jäin taas üksi. Vaatasin klubis ringi ning leidsin nö ühed imelikud, kellega ühinesin (vähemalt sain tantsida) :D. Enne peo lõppu läksid ka nemad ära ning siis ma jäin ühele kutile silma, kellega tantsisin natuke, aga ta oli ka imelik :D. 5 minutit enne peo lõpp otsustasin ära minna ning mu jalad olid tohutult valusad (ma ei suutnud peaaegu kõndidagi).

Klubist välja tulles natuke maad edasi üks sümpaatne rootsi noormees küsis mu käest ühe tänava asukohta, aga mina olen ju Stockholmis uus ning ma ei tunne üldsegi Stockholmi tänavaid. Ta oli tulnud oma ühele sõbrale järgi, aga siis ta küsis, et kas ma vajan küüti. Jah, ma tõesti vajasin küüti ning mu jalad karjusid lausa selle järgi. Ma alguses küll mõtlesin ja mängisin raskesti kättesaadavat, aga siis vastasin jaatavalt talle :). Muidugi enne seda vastust käisid mul tuhat üks mõtet peast läbi, et ta võib olla mingi petis jne, aga ma usaldasin teda :). Teel oli meil väga lõbus ning jutt käis koguaeg (selle hulka kuulus ka rohkelt komplimente) ning koju jõudsin ka ilusti :). Enne autost väljumist ta küsis mu telefoninumbri ning peale seda küsis konkreetselt: "Kas ma võin sind suudelda?". Ma mõtlesin, et wtf??? Kaine mees ning küsib minult seda. Olgu, tänutäheks, et ta mind koju sõidutas, andsin musi talle :).

Autost väljudes mulle ei jõudnud see ikka veel kohale, et mis äsja toimud oli :D. Ning täna ta juba saatis sõnumi mulle. Lähme sõidame linnas ringi natuke ning õpime teineteist paremini tundma. Vaatame, mis edasi hakkab saama :P

NB! Tal on nagu super auto - mingi ilge Dodge maastur :P

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar